Hooldamise kulu võib vaadelda kui eri komponentide summat – ülalpidamiskulud, ravimikulud, abivahendite kulu ja lisakulud lähtuvalt hoolduse iseärasustest. Ülalpidamiskulu tähendab rahasummat, mis on vajalik hooldatava sotsiaalselt vastuvõetava (aktsepteeritud) elukvaliteedi juures hooldamiseks. Suhteliseks suuruseks võib pidada vastuvõetavat elukvaliteeti, mis võib iga hooldatava puhul olla erinev.

 

Võrreldava suurusena on vaatluse all lapse ülalpidamiskulu. Lapse ülalpidamiskulu tähendab rahasummat, mis on vajalik lapse üles kasvatamiseks sotsiaalselt vastuvõetava (aktsepteeritud) elukvaliteedi juures. Vastuvõetav elukvaliteet (ingl. acceptable living standard) tähendab kas leibkonna või iga inimese individuaalset normaalseks äraelamiseks vajalikku tingimuste, asjade, teenuste jmt materiaalsete hüviste komplekti, millele lisanduvad aga ka kulutused, mida leibkond peab tegema, et kindlustada oma sotsiaalne turvalisus ja heaolu.

 

Lihtsamatel juhtudel ning turvalisemates tingimustes piirdutaksegi vastuvõetava elukvaliteedi määratlemisel asjade loendiga, mida on inimesel vaja: toit, eluase, riided, võimalused vaba aja veetmiseks ja enda arendamiseks. Sõltuvalt uuritavast inimeste rühmast ja uurimispiirkonnast muutuvad aga näiteks kulutused eluasemele ja transpordile väga suurel määral. Hooldaja ja hooldamise kulutused on omakorda erisuste allikaks.

 

Kulutused ravimitele on erinevad, sõltudes ravimi tüübist, hooldatava vanusest ja ravitava haiguse iseloomust. Ravimitele kehtivad erinevad soodustuse määrad. Abivahendite vajaduse korral on hooldatavale õigus taotleda isikliku abivahendi kaart. Isikliku abivahendi kaart on vajalik soodustingimustel abivahendi laenutamiseks või ostmiseks. Kaart väljastatakse arstitõendi või rehabilitatsiooniplaani alusel elukohajärgses maavalitsuses või Tallinnas linnaosavalitsustest. Mõnes maakonnas on isikliku abivahendi kaardi väljastamine delegeeritud kohalikule omavalitsusele. Kaardile tehakse märge puude raskusastme või töövõime kaotuse protsendi kohta ekspertiisiotsuse või invaliidsustunnistuse alusel ning märgitakse kaardi väljastaja ja kaardi kehtivusaeg.

 

Lähtuvalt hoolduse iseärasusest võib tekkida lisakulusid seoses transpordi, eritoidu või abivahendite ja ravimite vajaduse korral, millele ei kehti soodustusi. Alternatiivse kuluna võib vaadelda ka vajadust hoolduskoormuse suurenemisel vähendada tööhõivet või jääda sootuks koduseks, see tähendab vähenenud sissetulekut.