Stress on igapäeva elu osa ja paljude hooldajate jaoks on stress peamine tervist mõjutav faktor. Stress tekib siis, kui meie ootused endale ning nõudmised meie ajale ja energiale on liig suured. Mitte kogu stress pole negatiivne – stress võib sind hoiatada võimalike ohtude eest ning sundida sind eesmärkide saavutamisele või ülesande sooritamisele. Kahjuks nihkub tasakaal sageli paigast ja pinge kasvab nii suureks või pidevaks, et Te ei suuda sellega enam toime tulla. Stressi tõttu võib osutuda võimatuks hooldamiskohustusega toimetulemine. Väsite üha rohkem, olete pinges ja ärritunud, mis pingestab Teie suhteid. See kõik võib tekitada tunde, et Te ei kontrolli enam oma elu ja ei olegi enam vahendit, millega kontroll elu üle taastada.

Esimene samm stressiga võitlemiseks on see, et tunnistate probleemi olemasolu. Teil võib enda jaoks olla nii vähe aega, et Te ei saa probleemist kohe aru. Kui hakkate märkama stressisümptomeid (vaata allpool), ärge võidelge edasi lootuses, et kõik läheb mööda. Mida kiiremini hakkate probleemiga tegelema, seda parem, ainuüksi rääkimine, kuidas ennast tunnete, võib Teil aidata leida lahenduse.

Stressi sümptomid võivad olla nii vaimsed kui füüsilised ja olla erinevatel inimestel erinevad:

  • Vaimsed sümptomid võivad olla: ärevus, viha, depression, isutus, magamatus, pidevad nutuhood, väsimus ja kontsentreerumisraskused.
  • Füüsilised sümptomid võivad olla: valud rinnus, krambid, lihaste spasmid, peapööritus, rahutus, närvilised tõmblused ja õhupuudus.
  • Pikaajaliselt võivad need sümptomid mõjutada Teie tervist – võib tekkida kõrge vererõhk, mis võib viia südameinfarkit või insuldini.

Toetus

Sarnases situatsioonis olevate inimestega vestlemisest võib olla kasu, kui tunnete ennast surutult. Mitte kõigi jaoks ei ole see kerge, aga võib tulla üllatusena, et ka paljud teised inimesed tunnevad samamoodi. Võite ühineda nt kohalike hooldajate grupiga, et jagada oma kogemusi.

Teie kohalik hooldajate grupp või kohalik organisatsioon võib aidata Teil organiseerida endale väike puhkehetk, et saaksite pisut hinge tõmmata. Kas või ainult paariks tunniks nädalas, et saaksite tegeleda enesele meelepärasega.

Kui Teile ei meeldi osaleda gruppides, miks mitte proovida veebis suhtlemist, Carers UK foorumis võite kohtuda teiste hooldajatega anonüümselt, et vahetada kogemusi ja leida toetust.

Kui on võimalik, rääkige ka oma perekonna ja sõpradega. Ainuüksi probleemidest avalikult rääkimine võib panna Teid ennast paremini tundma. Tunnete ja probleemide jagamine lähedastega paneb neid mõistma, et vajate neilt rohkem abi.

 

Eneseabi

Kui tunnete, et tahaksite nutta või oled vihane või Teil on teised stressiga seotud sümptomid, leiate altpoolt rea nõuandeid, mis aitavad stressitaset langetada:

  • Minge toast välja – või päris õue, kui see on võimalik – vähemalt viieks minutiks. Hingake sügavalt sisse, lugege kolmeni ja siis hingake välja. Korrake seda seni, kuni tunnete, et olete lõdvestunud, kuid mitte liiga palju, et pea ei hakkaks ringi käima.
  • Lõdvestage lihaseid. Pinges lihased on märgiks, et olete stressis. Kindlasti leiate kodukohast piisavalt vastavaid treeninggruppe. Samuti on raamatukogudes olemas vastav kirjandus ning DVD-d.
  • Ärge liigtarvitage joovastavaid jooke ning ärge suitsetage palju. Alkoholil ja sigarettidel on Teie kehale hävitav mõju ning muudavad Teid stressile rohkem vastuvõtlikuks.
  • Ka kofeiinil on Teie kehale stressiga sarnane mõju. Jälgige oma kohvitarbimist.
  • Olge aktiivne. Füüsiliste harjutuste sooritamine on pinge leevendamiseks lihtne võimalus. Isegi jalutuskäik kauplusesse võib stressitaset alandada.
  • Püüdke leida enda jaoks sobiv rütm. Ärge nõudke endalt võimatut. Õppige ütlema “ei”, vähemalt mõnigi kord.

 

Ravi

Rääkige oma perearstiga, kes kindlasti on näinud palju stressisümptomitega patsiente. Teie perearst võib Teile soovitada vestlust nõustaja või psühholoogiga. Nõustaja kuulab Teid ning võib anda häid nõuandeid stressiga toimetulemiseks.

Samuti on olemas ravimeid, mis aitavad leevendad mõningaid stressisümptomeid. Kui tunnete, et stress viib Teid masendusse, siis võib Teie perearst välja kirjutada antidepressandid, mis aitavad tunnetada elu paremana. Erinevad antidepressandid mõjuvad erinevatele inimestele erinevalt. Kui tunnete, et väljakirjutatud arstim Teile ei sobi, minge julgelt tagasi oma perearsti juurde. Enne antidepressantide tarvitama hakkamist kaaluge kõiki teisi võimalusi. Küsige perearstilt ka kõikide kõrvalmõjude kohta. Ütelge perearstile, kui soovite alustuseks proovida psühholoogilist nõustamist.

 

Depressioon

Depressioon on haigus nagu gripp või tuulerõuged. Tegelikult on depressioon tänapäeval üks kõige tavalisemaid haigusseisundeid Suurbritannias.

Mingil ajahetkel meie elus kannatab depressiooni all üks inimene viiest. Enamasti on see ajutine madalseis (võib olla seotud leinaga, perekonnaliikme haigusega, koondamisega või lahutusega), mis paraneb järk-järgult kuni asjad on jälle normaalsed. Kuid mõnikord võib depressioon mängida suurt rolli meie elus, 3-4% meestest ja 7-8% naistest kannatavad mõõduka kuni raske depressiivsuse all.

Tundes depressiooni sümptomeid, teades, kellega võite rääkida ning missugune ravi on olemas, peaks aitama Teil kiiresti haigusega võitlema asuda.

Kannatame depressiooni all,kui tunneme ennast kurvalt ja halvasti ning ei suuda elust mõnu tunda. Paljud meist tunnevad seda aeg-ajalt, kuid depressiooni korral kestavad sellised tunded kauem ning on sügavamad.

Teised depressiooni sümptomid on:

  • Lootusetusetunne, ärrituvus, ärevus, murelikkus, nutu-äärel olek
  • Võimetus toime tulla igapäevaste asjadega, mis minevikus ei valmistanud mingit raskust
  • Söögiisu langus, kaalulangus, unetus.
  • Ekstreemsetel juhtudel võid isegi mõelda enda või teiste vigastamisest.
  • Depressioon kujuneb järk-järgult, nii et Te ei pruugi teada, kui palju see Teid mõjutab. Ja kuna hooldajate elu on stressirohke, on nad sellele haigusele rohkem altid.

 

Kui tundsite ära mõne sümptomi, siis võib olla tegemist depressiooniga.

On mitmeid võtteid, kuidas võidelda depressiooniga ning edasi liikuda. Erinevatele inimestele sobivad erinevad võtted, kuid siin on mõned ideed:

  • Ärge hoia seda endale. Kui olete masendunud, rääkige sellest kellelegi. Sageli aitab asjade arutamine inimesega, keda usaldate, rohkem, kui asjade eneselehoidmine.
  • Tegelege füüsiliste harjutustega – minge õue, kasvõi ainult jalutama. Jalutuskäik aitab Teil mitte ainult vormis püsida, vaid ka võidelda unetuse vastu. Püüdke olla aktiivne – kas majapidamistööde, käsitöö või muude rutiinsete tegevustega. Tegevus hoiab Teid eemal mõtetest, mis võivad Teid veel rohkem masendusse viia.
  • Hoolitsege enda eest- sööge tervislikult ja hoiduge alkoholist kuna viimane ainult süvendab depressiooni.
  • Kohtuge teiste inimestega, kellel on kogemusi depressioonist ja kuula, kuidas nad on sellega toime tulnud. Eneseabi rühmad pakuvad tihti nõu ja koolitusi, kuidas lõõgastuda ja jagavad teavet täiendavatest ravimeetoditest.
  • Olgee lootusrikas – tuletage endale meelde, et Teil on läbi elada kogemus, mis paljudel teistel on juba olemas. Tulete depressioonist välja varem või hiljem – keerulistel hetkedel on seda lihtsalt raske uskuda.

 

Ravi

Kui tunnete, et olete masendunud, pöörduge oma perearsti poole. On väga oluline, et läheksite arsti juurde pigem varem kui hiljem, et alustada raviga ning tunda ennast iseendana võimalikult kiiresti.

Kui Teie perearstile tundub, et kannatate mõõduka depressiooni all, mis läheb iseeneslikult paremaks, võib ta teha ettepaneku kohtumiseks kahe nädala pärast.

Kui Teie perearstile tundub aga, et vajate ravi, siis allpool on toodud kaks ravivõimalust, mida ta võib soovitada:

Väike ravikuur – lühiajaline antidepressandikuur, näiteks, võib Teie meeleolu parandada, et suudaksite eluga paremini toime tulla. Tulemuse nägemiseks kulub kaks kuni neli nädalat. Antidepressandid võivad anda head tulemust, kuid selleks on võib olla vaja proovida erinevaid koguseid või suisa erinevaid ravimeid, et leida Teile sobivaim.

Nõustamine või psühhoteraapia. Nõustamise käigus on võimalik ennast raskustest “läbi” rääkida ja õppida mitmeid erinevaid tehnikaid stressi või depressiooniga toimetulemiseks.

Kui Teie perearst arvab, et kannatate sügava depressiooni all, võib ta soovitada nii ravimeid kui nõustamist.

Otsige abi ja kaaluge kõiki võimalusi enne ravi alustamist.

Lahke loaga

CARERS UK – The voice of carers.Külasta saiti…